Järved
- Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Järved jagunevad:
- Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
- Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
- Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
- Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.
Kuidas tekivad järved?
Enamus järvi on tekkinud maakoore kõikuvliikumisele, kurrutuste ja murrangute tagajärjel. Igal pool leidub väikseid, kui sügavaid järvnõgusid mis on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel.
Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv 38 m. Mis on tekkinud mandrijää liikumise ja sulamise tõttu.
Maakerke tagajärjel merest eraldunud laht-laguun- võib aja jooksul kujuneda rannajärveks. Kõrgvee perioodil võib sel veel pikka aega olla ühendus merega.
Enamus järvi on tekkinud maakoore kõikuvliikumisele, kurrutuste ja murrangute tagajärjel. Igal pool leidub väikseid, kui sügavaid järvnõgusid mis on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel.
- Maailma sügavaim järv on Baikali järv mille suurim sügavus on 1620 m.
- Järgmine on Tanganjika järv mille suurim sügavus on 1470 m.
- Kolmas suurima sügavuselt järv on Kaspia, sügavusega 1025 m.
Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv 38 m. Mis on tekkinud mandrijää liikumise ja sulamise tõttu.
Maakerke tagajärjel merest eraldunud laht-laguun- võib aja jooksul kujuneda rannajärveks. Kõrgvee perioodil võib sel veel pikka aega olla ühendus merega.
Kasutatud kirjandus
"Loodusgeograafia" Are Kont
http://1.bp.blogspot.com/-p-U0QNiJX4M/UYnf4n7aIII/AAAAAAAAAFE/RcJJWRDKUbY/s640/Lake+Louise,+Canada.png
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/76/Katun_nature_reserve.jpg
"Loodusgeograafia" Are Kont
http://1.bp.blogspot.com/-p-U0QNiJX4M/UYnf4n7aIII/AAAAAAAAAFE/RcJJWRDKUbY/s640/Lake+Louise,+Canada.png
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/76/Katun_nature_reserve.jpg